Moodie sünnilugu
Ma usun sellesse, et kõige olulisem on elus asju teha armastuse ja kirega. Parimad asjad mu ellu tulnud just niimoodi! Nii sündisid lapsed, nii sündis mulle karjäär, nii sündis ka Moodie.
Aasta 2020 kevadine koroonapandeemia oli minu jaoks väga väljakutsuv kogemus. Kuulusin nende hulka, kes üle öö enam enda põhitööd- minu jaoks ürituste ja portreede pildistamine üle kogu maailma- teha lihtsalt ei saanud.
Peale esimest üllatust ja hirmu otsustasin olukorda nautida. Joonistasin, maalisin, jalutasin, tegime lastega kõike, mille jaoks ei olnud nii ammu aega leidnud.
Mida paljud aga ei tea on see, et kuigi täna töötan fotograafina, olen tegelikult Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetanud rõivatootmise eriala. Seega, oli täiesti loomulik, et ühel päiksepaistelisel koroonapäeval ühte online koolitust kuulates võtsin kapist välja vana sõbra, õmblusmasina ning otsustasin õmmelda pusa.
Selle konkreetse pusa õmblemise mõte oli tegelikult esimest korda mulle pähe tulnud ühel ööl paar aastat enne seda päeva. Aega seda ideed aga teostada ei olnud kunagi. Nüüd järsku oli see aeg justkui kingitud, kuigi tol ilusal päeval oli minu ainus mõte õmmelda lithsalt endale kevadisteks jalutamisteks seesama mõnus pusa.
Tegin valmis esimese pusa ning postitasin sellest pildi instagrami. Lühikese ajaga sain umbes kümme sõnumit sõpradelt, kes palusid, et õmbleksin neile ka sellise. Alguses tundus see pigem naljana, aga kuna sõbrad tundusid asja päris tõsiselt mõtlevat hakkasin mõtlema, et ehk on tõesti just selline mõnus pusa midagi, mis võiks ka teisi naisi rõõmustada. Õhinal hakkasin mõtlema, planeerima, pea oli lõhkemas ideedest ning märkamatult oligi tehtud esimene kangatellimus, leitud imetore õmbleja ja trükifirma ning valmisid esimesed 18 proovipusa. Proovipusad rändasid sõbrannadele ja hakkasid linna peal liikuma ning kohe tekkis nõudlus. Tundus, et olin loonud midagi sellist, mis võiks paljusid rõõmustada!
Moodie nimi sündis ühel naiste ajurünnakul, kus mängisime erinevate mõtete ja sõnadega. Moodie nime looja Aigi ütles ühel hetkel - Kersti, sina näed alati igas asjas midagi positiivset ja oskad iga tuju heaks mõelda - kas sinu toode ei võiks olla siis Moodie (Moody+Hoodie) ning kannaks sõnumina meie tujusid. See tundus kohe õige! See tundus nii mina, see tundus midagi, mida ma tahaksin maailmale anda.
Läbi oma põhitöö olen näinud nii paljusid naisi kannatamas madala enesehinnangu käes. Nii paljud naised teevad endale etteheiteid, et nad ei ole piisavad. Kui minu Moodie saaks neile meenutada, et nad on täiuslikud just iseendana, saaksin anda järjekordse panuse lisaks fotograafiale naiste mõnusasse ensetundesse - Moodie, mis on nii mõnus, mugav, stiilne ja tuletab kandjale kogu aeg meelde, et ta on täiuslik!
Kersti Niglas
Aasta 2020 kevadine koroonapandeemia oli minu jaoks väga väljakutsuv kogemus. Kuulusin nende hulka, kes üle öö enam enda põhitööd- minu jaoks ürituste ja portreede pildistamine üle kogu maailma- teha lihtsalt ei saanud.
Peale esimest üllatust ja hirmu otsustasin olukorda nautida. Joonistasin, maalisin, jalutasin, tegime lastega kõike, mille jaoks ei olnud nii ammu aega leidnud.
Mida paljud aga ei tea on see, et kuigi täna töötan fotograafina, olen tegelikult Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetanud rõivatootmise eriala. Seega, oli täiesti loomulik, et ühel päiksepaistelisel koroonapäeval ühte online koolitust kuulates võtsin kapist välja vana sõbra, õmblusmasina ning otsustasin õmmelda pusa.
Selle konkreetse pusa õmblemise mõte oli tegelikult esimest korda mulle pähe tulnud ühel ööl paar aastat enne seda päeva. Aega seda ideed aga teostada ei olnud kunagi. Nüüd järsku oli see aeg justkui kingitud, kuigi tol ilusal päeval oli minu ainus mõte õmmelda lithsalt endale kevadisteks jalutamisteks seesama mõnus pusa.
Tegin valmis esimese pusa ning postitasin sellest pildi instagrami. Lühikese ajaga sain umbes kümme sõnumit sõpradelt, kes palusid, et õmbleksin neile ka sellise. Alguses tundus see pigem naljana, aga kuna sõbrad tundusid asja päris tõsiselt mõtlevat hakkasin mõtlema, et ehk on tõesti just selline mõnus pusa midagi, mis võiks ka teisi naisi rõõmustada. Õhinal hakkasin mõtlema, planeerima, pea oli lõhkemas ideedest ning märkamatult oligi tehtud esimene kangatellimus, leitud imetore õmbleja ja trükifirma ning valmisid esimesed 18 proovipusa. Proovipusad rändasid sõbrannadele ja hakkasid linna peal liikuma ning kohe tekkis nõudlus. Tundus, et olin loonud midagi sellist, mis võiks paljusid rõõmustada!
Moodie nimi sündis ühel naiste ajurünnakul, kus mängisime erinevate mõtete ja sõnadega. Moodie nime looja Aigi ütles ühel hetkel - Kersti, sina näed alati igas asjas midagi positiivset ja oskad iga tuju heaks mõelda - kas sinu toode ei võiks olla siis Moodie (Moody+Hoodie) ning kannaks sõnumina meie tujusid. See tundus kohe õige! See tundus nii mina, see tundus midagi, mida ma tahaksin maailmale anda.
Läbi oma põhitöö olen näinud nii paljusid naisi kannatamas madala enesehinnangu käes. Nii paljud naised teevad endale etteheiteid, et nad ei ole piisavad. Kui minu Moodie saaks neile meenutada, et nad on täiuslikud just iseendana, saaksin anda järjekordse panuse lisaks fotograafiale naiste mõnusasse ensetundesse - Moodie, mis on nii mõnus, mugav, stiilne ja tuletab kandjale kogu aeg meelde, et ta on täiuslik!
Kersti Niglas